academic website
lectures, seminars and conference presentations »
projects »
publications »
teaching »
topics »
Esimene ettekanne puudutab tehisintellekti mõiste ajalugu, tähendusi ja osutusi. Mida on selle all mõeldud ja missuguseid objekte ja ideid on sellega erinevatel kümnenditel tähistatud? Vaatleme ka mõningaid autoreid, keda peetakse tänapäeval tehisintellekti-uuringute eelkäijateks ja tutvume nende peamiste ideedega.
Vaata järgi: Vaba Akadeemia kanal » Postimees TV » Vaba Akadeemia podcast »
Sarja teine ettekanne räägib teadaolevatest vanakreeka ning keskaegsetest masinatest (automaton/automata), mida võib tingimisi pidada robotite ja robootika eelkäijateks. Millist rolli täitsid mehaanilised imetööd kultuuris ja kuidas neid ühiskonnas vastu võeti?
Vaata järgi: Vaba Akadeemia kanal » Postimees TV » Vaba Akadeemia podcast »
Viimasel kümnendil on avaldatud mitmeid ulmefilmiseeriaid, milles inimeselaadsed robotid täidavad ühiskonnas keskset ja normaliseeritud rolli. Samuti on nende loomaailmade aegruumid nihkunud lähemale nö päris reaalsusele meie ümber. Vaatame, millises rollis kujutatakse ulmeroboteid ja kuidas suhestub ulmekirjandus ühiskonnaga laiemas mõttes.
Vaata järgi: Vaba Akadeemia kanal » Postimees TV » Vaba Akadeemia podcast »
“Tehisintellekti kasutamine kunstis on muutumas üha populaarsemaks, kuna see võimaldab kunstnikel luua uusi ja huvitavaid teoseid ning avardada oma loomingulist võimekust. Tehisintellekti rakendatakse kunstis mitmel erineval viisil, sealhulgas pilditöötluses, muusikas, kirjanduses ja disainis. Näiteks võib tehisintellekti abil luua täiesti uusi ja originaalseid pilte, muusikapalu või kirjutada tekste. Lisaks võib tehisintellekti kasutada ka kunsti analüüsimiseks ja kuraatorite tööks. Tehisintellekti kasutamine kunstis võib aidata kaasa uute kunstivormide ja -suundade tekkimisele ning avada uusi võimalusi kunsti loomisel ja mõistmisel.”
Nõnda vastas ChatGPT, kui palusin sellel koostada lühikokkuvõte tehisintellekti kasutamisest kunstis. Kõik kõlab väga veenvalt ja peegeldab kindlasti mingil määral ühiskonnas levivaid lootusi ja ootusi tehisintellektile selles valdkonnas. Kuidas aga ikkagi on nende “uute, huvitavate ja originaalsete” piltidega, mis pildigeneraatoritest tulevad? Missugune on sellise loomingu mõju ühiskonnas ja mis saab kunstnikest? Vaatame loova ehk generatiivse tehisintellekti toimimispõhimõtteid, küsime, kust tulevad selle treenimiseks kasutatud algandmed ja kuidas see kõik on seotud autoriõiguste kaitsega.
Vaata järgi: Vaba Akadeemia kanal » Postimees TV » Vaba Akadeemia podcast »
Viimastel kuudel räägitakse eriti palju arvutiga genereeritud tekstidest ja nende mõjust ühiskonnas. On väljendatud hirme, et tehistekstid ujutavad kultuuriruumi üle valeinfoga, et nende olemasolu ja levik tähendavat, et me ei saa enam veebis avaldatud asjadest midagi usaldada jne. Millisel määral on hirmud põhjendatud? Millisel määral on üldse tegu uudse nähtusega?
Vaatleme mõnd uuemat näidet, kuidas sünteetilise sisu kasutamine on sekkunud ühiskonna- või kultuuriprotsessi. Abiks tulevad mõned semiootilised teooriad ja mudelid, mis võimaldavad mõtestada sünteetilise meedia toimimist kultuuris, näiteks Juri Lotmani (kultuuri)teksti sotsiokommunikatiivsete funktsioonide teooria.
Vaata järgi: Vaba Akadeemia kanal » Postimees TV » Vaba Akadeemia podcast »
Tehisintellekti käsitletakse meedias enamasti objektide või süsteemidena, millel on vastastikused suhted neid kasutavate inimestega (inimese ja arvuti interaktsioon). Harvem kõneldakse veebis toimivate süsteemide tehnilise loomise poolest ja selle ühiskondlikest komponentidest. Hoopis tähelepanuta on aga jäänud arvutisüsteemide materiaalne pool ning sellega seonduvad kultuurilised aspektid. Toetudes Kate Crawfordi «Tehisintellekti anatoomiale» ja kõneleja doktoritööle, piiritleb seekordne ettekanne tehisintellekti globaalse süsteemina, milles osalevad nii inimesed, kultuurid kui keskkond.
Vaata järgi: Vaba Akadeemia kanal » Postimees TV » Vaba Akadeemia podcast »